Kirjutas anne
Rahu! Kõlab
otsekui muinasjutust, lapseunelmast.
Rahu! Ja vaevalt söandab
rõõmu tunda süda, talle lähemal on pisarad.
Ent me loodame. Ja rinnas
elab meil hõõguv aimus
armastuse imedest.
Tahtke! Lootke! Armastage!
Ja maa kuulub taas teile.
/Herman Hesse/
1920. aasta 2. veebruari öötunnil – kohaliku aja järgi kell 00.45 - kirjutati Tartus alla rahuleping Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel.
Veel 14. jaanuaril oli A. Rei kirjutanud: „Küsisime kindral Tõnissoni käest, kas oleks võimalik edasi sõdida, kui rahuläbirääkimised peaksid katkema? Kindral vastas, et oma jõududega küll enam vastu panna ei saa“ ja „kui väljast mingit tunduvat abi sõjavägede näol ei peaks tulema, oleks sõdimine lootusetu ettevõte. Ei tule ka rahuga ülearu rutata, kuid siiski – mida varem, seda parem.“
Lenin oli korduvalt rõhutanud, et rahu Eestiga oli Nõukogudemaa jaoks esimene aken Euroopasse, mille kaudu arendada kaubavahetust Euroopa, aga ka Ameerikaga.
David Vseviov märkis äsja, et Eesti huvid olid seejuures kindlasti strateegilised ja igavikulised, Venemaa jaoks aga oli see ajutine taktikaline käik. Lenin ei salanud kaugemat eesmärki, märkides, et „mõne aja möödudes tuleb sõlmida Eestiga juba uus, tõeline rahu, sest varsti sealne valitsus, Nõukogude poolt kukutatuna, langeb.“
Moskva ei unustanud Kommunistliku Internatsionaali dokumentides fikseeritud peaeesmärki - maailmarevolutsiooni ja üleilmset proletariaadi võimu.
Kas Eesti nägi ette või aimas Venemaa edasist eesmärki, see ei olnud tol korral oluline. Tähtis oli saavutada rahu ja Venemaa-poolne iseseisvuse tunnustamine igaveseks ajaks.
Lenini sõnastatud eesmärki silmas pidades on ülimalt üllatav Balti Uuringute Instituudi juhatuse liikme Kristina Kallase teooria, et venelaskond tekkis Eestisse mitte teadliku stalinistliku ümberrahvastamispoliitika tulemusel, vaid pigem majanduslikel ja demograafilistel põhjustel.
Rahvusvahelise õiguse spetsialist Rein Müllerson: „ Ei ole mingit kahtlust, et Tartu rahu on oluline ajalooliselt ja niisugusena jääb selle tähendus püsima. Tartu rahuleping ei lõpetanud oma kehtivust 1940. aastal. Seepärast on see veel jõus.“
Eesti jaoks on Tartu rahul igavikuline väärtus.
9 kommentaari:
President Lennart Meri on öelnud,et Tartu Rahuleping on Eesti Vabariigi sünnitunnistus...
Sünnitunnistust ei muuda kehtetuks ka surmatunnistuse välja andmine mitte, see dokument oli, on ja jääb...
Meie jaoks on Tartu rahule viitamine juriidiliselt väga oluline, kuna peame end 1918 a. sündinud riigi õigusjärglaseks. Vene pidas meid aga ENSV õigusjärglaseks vist ka viimase piirilepingu sõlmimisel, või jäeti see küsimus üldse reguleerimata. Siit ka preambula vajadus.
Igal juhul me ei tohiks kiirustada. Ja piiriläbirääkimisi tuleks alustada nullist. Tuleb järgida Jaapani eeskuju. Piiri/rahulepingu puudumine ei takistanud meie ühinemist ei ELi ega ka NATOga. Seega, jumal tänatud, et Lavrov oma allkirja tagasi võttis - uus võimalus. Läti pole oma alandlikkusega midagi saavutanud.
Huvitav, et siin pagendatute nurgas pole näha "teist poolt", ehk meie praegusele riigile ja võimule tuliseid vastandujaid - 1., zim, maanteemuhk, mõh, kommissar, jne. Millest selline pelgus?
Mitte kontrollialune territoorium.
Ehk on teatud kartus, et blogi haldaja näeb äkki nende IP-d ja teeb nende isikud kindlaks.
Tegelikult ei ole siin sellist counterit - ei avalikku ega varjatut. Ja ma ei viitsiks seda otsimagi hakata kui ta ka olemas oleks, sest mis see annaks? Tegelikult mitte midagi.
tegelt saab sellise counteri(nähtamatu)peale panna küll,väikese raha eest.
oma blogil mul oli mingi aeg peal trial version,näitab ilusasti ära kustkohast kommitakse,seda need muhud kardavatki:)
kardavadki ikka:)
Nojah, aga mul pole mingit huvi kellegi järgi nuhkima hakata.
Postita kommentaar