Head inimesed, kes te tunnete, et teil on midagi öelda selle kohta, kuidas asjad Eestis olla võiksid!
Online-meedias on toimumas protsessid, mis ähvardavad seoses Interneti levikuga laienenud avaliku arutelu endistesse raamidesse tagasi suruda. Plutokraatia ja korrumpeerunud oligarhia on üle saamas esimesest ehmatusest, et ka tavaline inimene tänavalt või metsast saab midagi nende tegemiste kohta Internetis öelda ja on asunud vastupealetungile. Selle õisi võib ümberringi juba mõnda aega näha: kohtuasjad Leedo vs Delfi, Seli vs Eesti Ekspress…
Nüüd on uue meedia tarbijad, kes on samaaegselt ka selle loojad, silmitsi esimeste kibedate viljadega. Alates selle aasta algusest saab Eesti Päevalehes artikleid kommenteerida (uue nimetusega: avaldada arvamust) ainult oma kodanikunime alt ID-kaardiga. Peavoolumeedia tegijad lausa võistlevad omavahel selle sündmuse üle rõõmustamisel üksteise ületrumpamises. Lubati ennenägematut kvaliteeditõusu. Juba esimesed paar päeva näitasid, kuidas on lood kvantiteedi ja kvaliteediga tegelikult. Kommentaaride (arvamuste) arv on Eesti Päevalehes võrreldes endisega praktiliselt nullistunud, kuid kas on selle asemel saabunud loodetud kvaliteet ning lakanud parteiline manipuleerimine? Mitte sinnapoolegi! Vähesed allesjäänud arvamused on tihti sellised, kus arvaja ei arva üldse midagi. Uhkes üksinduses ilutsevad ühe arrogantse tunnustamata arvamusliidri ja ühe vastasparteide aadressil rõveduste kirjutamisega kurikuulsaks saanud parteispinneri monoloogid. Kas see on tõesti see, mida toimetus soovis?
Ei, me ei tunne kahjurõõmu. Me väljendame kahetsust, et üks vaba arvamuse avaldamise kanal on suletud ja selleks, et võimaldada kõigil, olenemata nende kodakondsusest, positsioonist ühiskonnas ja julguse astmest, öelda sõna sekka meie riigis toimuvasse, peame õigeks luua päevaprobleemide tõstatamiseks ja arutamiseks alternatiivse teabe- ja mõttevahetuskoha. Kui vaja, tuleme ka oma kodanikunimedega ja teeme seda väga kuuldavalt ja nähtavalt. Aga me ei tee seda kellegi käsu peale, vaid siis, kui me arvame, et nüüd peab. Me oleme realistid ja ei usu, et julgust ja tahet oma kodanikunime all online-meedias avalikult arvamust avaldada on võimalik jõuga tekitada (olukorras, kus arvamusavaldaja üle mõju omavate isikute võimalused kriitika või ebasümpaatsete poliitiliste vaadete eest kätte maksta hoopis laienevad – ebavõrdne positsioon õigusemõistmises tavainimese kahjuks, töövõtja positsiooni edasine nõrgenemine, isikuandmete kerge kättesaadavus, füüsilise vägivalla reaalne oht), nii nagu on sisutu ja naeruväärne loosung vaestele: „Hakake rikkaks!“ Eestlasi on niigi vähe ja oma arvamuse avaldamiseks „julgustsensuse“ kehtestamist Eesti küll ei vaja. Küll aga võiks tegeleda põhjustega, mille tõttu on Eestis oma arvamuse avaldamine paljudel juhtudel riskikäitumine.
ID-kaart on vaid Eesti Vabariigi kodanikel ja sedagi mitte kõigil. Paljudel, kellel on ID-kaart, pole kaardilugejat, kuna selle järele pole olnud tarvidust. Paljud kasutavad vanu arvuteid ja mitmesugust tarkvara. Ei ole mõtet tekitada täiendavat tehnoloogilist läve, mis tuleb oma arvamuse avaldamiseks ületada, tehes niigi raskes majanduslikus olukorras täiendavaid kulutusi. Võimalusest meiega oma arvamusi jagada jäävad ilma kõik mittekodanikud, sealhulgas ka meie välismaised sõbrad ja estofiilid.
Eesti internetiajakirjanduses toimuvad ka teised protsessid, mis samuti suurendavad suletust. Online-väljaannete tasuliseks muutmine piirab paljude inimeste võimalusi kiirinfo saamiseks ja sellega koos ka omavaheliseks mõttevahetuseks, ahendades poliitikast osa võtvate ja sündmustega kursis olevate inimeste hulka.
Loodame, et meil ei tule Eesti Vabariigis minna põranda alla selleks, et oma arvamus välja öelda. Sellesuunaliste arengute vastu jääme leppimatult protestima.
Lihtsad inimesed lihtsate nimedega EPL kommentaariumist:
anne
Avlis
eesti-mees
käbikuningas
limburger
myy
nahaparkal
part24
teineeestlane
Tuhajuhan
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
22 kommentaari:
Lööge kasvõi telefonikataloog lahti ja vaadake kui palju on Eestis samanimelisi inimesi. Kui üks neist kukub oma id-kaardiga arvamust avaldama ja tema arvamus ei klapi kuidagi teiste samanimeliste positsiooniga, siis mis juhtub? Keskerakondlase nimega inimene avaldab näiteks poolehoidu iseseisvuslastele või isamaalastele? Või kui mingis krimiloos esinev nimi esineb ka arvamuste hulgas ja ütleb, et ärge ajage jama, ma olin sel ajal hoopis näiteks ämma juures?
Kasutajanimede registreerimine oleks parem variant ja võibolla ka kõige õigem, sest see välistaks parteitrollide kümnepealisuse ja natuke ka ohjaks.
Aitäh anonüümsele selle mõtteavalduse eest, just sedasama ütlesin ka mina enne kommentaariumi sulgemist ja ka Vikerraadio lehel.
Jah, kordan veel kord üle, kõige rohkem häiris mind kaks asja: erinevate hulkade kategooriline välistamine (seega diskrimineerimine erineval alusel) ja meie kui kauaste teekaaslaste arvamuse täielik ignoreerimine (seda nii eelmisel liigsula tekkel kui ka praegusel igijäästumise hetkel).
(ehk kunagine 'mist' - kui veel ei olnud kindel, kas pessi- või opti-) annele - jääb siiski küsimus: miks? Kas see pole natuke nn Harri-Kingo-sündroom - arvab alati, pikalt ja enam nagu ei viitsigi süveneda? Devalveerub?
Mist, mäletan küll, kahju, et pessimistiks end määratlenud.
Etteheitest annele: kirjutan harva ja ei taha mõtet tükkideks jaotada. Muidugi võib kirjutada veel harvem, veel vähem mõelda ja ka hoopis mitte kirjutada...
Miks?
Nii küsis ka keegi ajakirjanikest: miks nad kirjutavad?
Aga miks inimene mõtleb, miks ta üldse arvab midagi?
See ju ongi see, mida siin tahetakse elus hoida. Kas keegi väljendab enda arvamust pikemalt ja põhjalikumalt, aga SISUKALT (nagu seda teeb anne), või lühidalt (aga siis võib mitutpidi ka aru saada).
Igaühele midagi ja igaüks omamoodi.
Mina nt tunnen siiralt puudust tähekese pajatustest. Kuigi ma tema arvamistega sageli (et mitte öelda peaaegu alati) nõus ei olnud, oli mul alati huvitav lugeda.
Või peakski jääma nii, et igaüks istub oma arvamuse otsas ja prevalveerima jääbki partokraatlik (või mõni teine) suund?
Miks pessimist ARVAB, et ARVAMINE on liiast? ;)
pessimist ei arva, et arvamine oleks liiast ja kõige vähem, et anne paljusõnaline on. Või täheke. Etteheide ei olnud üldse konkreetne (nagu öeldud, pistelise jälgijana), pigem küsivas toonis mõlgutlus.
Ajakirjanike tõrjuvast suhtumisest ei saa mina ka aru. Võibolla professionaalne kretinism: vaieldakse inimesega (siit häda nimedega), mitte arvamusega?
P.S annele - eks aeg teeb pessimismi osas oma töö :)
Sain siis Päevalehest lugeda niisugust kommentaari:
" SVEN SILDNIK 10. jaanuar 2010 15:23
tundub, et id filter toimib, loomastunud prolede ja muude kultuuriignorantide ininat pole seekord kuulda"
Kommenteerida ei oska, ei ole sõnu.
Part: Olukorrast riigis
uudised.err.ee/index.php?06190687
Nojah, Samost@Muuli enese teada-tuntud "hääduses" loetud-üteldud.
Aga herr Sildniku arvamise kohalt ei leia tõeste sõnu. Vast ainult veel ehk need, et Eesti Iseseisvuspartei, millise aseesimehena säärase mõttemaailma ja sõnaseadega kodanik üles tähendatud, jääb ilma pardi häälest ja toetusest, mis olnud tõeste asjaolude sunnil kahjuks kõigest moraalne.
See otsus on lõplik.
Sildniku kohta on mul ka üks "inin": nimelt inimene, kes oma loomingut pärisnimega ei ehi, ehib EPL-i uut kõrgtasemelist kommentaariumi sõimuga ja seda ID-kaarti kasutades.
Tõeline tase.
Kivisildniku rööpjoontest.
Püha perekond tuleb päästa -
www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=359264
"Edgari ja Vilja lahutus on katastroof, raskeim kaotus, mis meie väikest paljukannatanud rahvast pärast Estonia uppumist tabanud on."
See lause tegi minu jaoks autori kaalupoole ülikerg(las)eks.
Ka mul tuli kohe meelde, et Sven Sildnik on ju Iseseisvuspartei peasekretär!
Naiivselt võib ju ennast lohutada: "Ei-ei, meie ju need pole loomastunud proled, keda ta mõtles!", kuid ma pole 100% kindel selles, kuidas Sildnik inimesi liigitab. Isegi kui tema ja näiteks minu arvamus sellest, kus jookseb piir "loomastunud prolede ja muude kultuuriignorantide" ning kultuursete inimeste vahel, peaks ühtima, ei suuda ma jagada ta rõõmu sõnavabaduse piiramisest.
Minu valik võib olla juhuslik, aga kui ma meenutan kõigi nende kõrkide kutseliste kirjatsurade heameelekiljatusi seoses EPLO kommentaariumi sulgemisega, siis kahetsusega tuleb märkida, et need kuuluvad ennast "valgeteks" või "isamaalisteks" nimetavate poliitiliste jõudude hulka (välja arvatud ehk parteitu bolševik ja vingupill Mart Ummelas ja "ei liha ega kala" Sulev Valner).
Kaarel Tarand: "Ca kakskümmend õnnetut hinge on selle loo alla ligi 200 kommentaari kirjutanud, üks sisukam kui teine. Sisu järgi on tegemist suurushullustuse sellise kontsentratsiooniga, et maakera kõige internetiga ähvardab lõhki minna." Muidugi, mis väärtust on selliste inimeste arvamusel, kelle isa ja vend pole eurosaadikud ja ema pole raadiotädi ning kelle suguvõsa kongressidel ei panda paika Eesti järgmise viisaastaku plaani!
Aarne Rannamäe: "Anonüümne kommenteerimine on ära lõppenud, mis on üks igavesti sümpaatne, üks igavesti sümpaatne asi, et üks poriloopimise kanal on jälle kinni pandud ja selle üle on küll ütlemata hea meel." Seesama Rannamäe, keda mõned keskerakondlased peavad Rahvusringhäälingu rahvuslike jõudude poole kallutatuse võrdkujuks!
Anvar Samost: Iseenesest on minu meelest väga kiiduväärne, et et üks suur päevaleht siis nagu lõpuks ometi on asunud adresseerima seda probleemi, mis täiesti selgelt on olemas, et suvalise ajalehe poolt, e, Internetis avaldatud kirjutise juurde võib tulla mingisugune suvaline jorss ja seda kirjutist,öö, selles kirjutises esinevaid inimesi, öö, institutsioone, mida iganes, lihtsalt räigelt ja labaselt sõimama hakata. Muidugi, money talks, shit walks! Kui sul on palju raha, siis lõhu ära jäätee, et seda raha veel rohkem tuleks, aga kui sa oled suvaline jorss, kel raha pole, siis ära tule selle peale lehesappa pahandama! Lihtne ja selge avaldus järjekordse ERR "valgete" jõudude poole kallutaja suust.
Kontrastiks eeltsiteeritud kõrgile ülbitsemisele: "Minu arvates aga tuleks pooliku haridusega nn.komentaatorite lalin maksumaksja raha eest ära keelata. Uskumatu, millise ülbuseni ikka jõutakse ja mida endale lubatakse nn.peavoolumeedia kuulutajate poolt. Nii EPLi isikustatud, kui ka umbisikulised kommentaarid on kahtlemata üks osa kodanikuühiskonna kujundamise teel. Kes on vähegi tähelepanelikum ja järjekindlam leiab kommentaaridest palju rohkem kui nn. vannutatud tõekuulutajad."
Autoriks Rahvaliidu liige ja kunagine minister Tiit Tammsaar, rahvasuus tuntud ka Sea-Tiidu nime all, kommentaarina EPL nupule eilsest Samosti ja Muuli saatest.
http://www.epl.ee/artikkel/486058&kommentaarid=0
Kui siin eespool öeldust jäänud miski sügavaste arusaamatuks, siis selgituseks seda, et äraidentifitseeritud kodanik Sildnik on avaldanud kodanik Sildniku tegusa suhtumise, millise mõistmiseks ühel pardil puudub soov, ja järele mõteldes ilmselt ka võime. Kahetsuseväärsused ei seisne mitte selles väga mitmeti ja sealhulgas ilmselt ka õigesti mõistetavas öeldus. Kahetsuseväärsused seisnevad mõistetamatus tehtus ja paratamatuses, et üks päältnähä poolearuline part hindab igasugu tegijaid eranditeta reeglipärakuliselt sugugi mitte sõnade järele.
Näljaaeg, peab sõnadest toituma. Harva esineb niisugust nälga, aga kui nälg, siis tuleb 10.skp 18:55 sõnadest pista päris mitu tahapoole hambaid tagasi. Enese lohutuseks- ei ole esimene kord ja arvatavaste ka mitte viimane. No tegelikult on need mäludes üsna maitsvad sõnad, sest ehkki üteldud pühas vihas ja surmtõsiselt, impulsiivsuse sunnil, jäänud nad mälumata. Siiski ei olnud nende taga ühtki eelistust, vaid lõplik käegalöömine igasugusele. Aga siis tulnd vahepääl ka peeglisse kaeda, ja säält ei vaadand vasta mitte sihuke, kes võiks kannaga rindu tagudes kisendada, et ise parimate soovidega pasakeeramise süüst puhas.
Nämm-nämm.
Kawa tuli vaatama, kuidas siin elatakse. Kitsas ja umbne tundub.
Noh, mu meelest on siin ruumi küll ja õhk ka ei haise.
Eks ta ole maitseasi.
Kes haisu soovib, sel soovitan külastada uuendatud EPL kommentaariumi, kuhu on peaaegu ainsana alles jäänud kurikuulsa anaalblogi autor Virgo Kruve. :)
Sai siis vaatamas käidud seda EPL-i uuendatud kommentaariumi ning haisu asemel valendas säält vastu päris tühi ruum ja hulk ülessekutseid "avalda arvamust". Vist kadund ka see viimane.
Sääl võiks olla see juhtlause ülevel- et "ise teeme, ise loeme".
:)
Nüüd on siis pisut selgemaks saanud, millest Päevalehe ID-trikitamine üleüldse tingitud! Tegemist muidugi spekulatsiooniga, kuid see pärit niisugusest allikast, milline asjadele päris-päris ligi, muidugi mõista üksipäinis leivaraha eest!
Põhjus tegelikult no nõnda labane, et võtab vägisi irvitama. .Komsomolkused nimelt, millised suurte rahadega ja nende omanikega heades kahepoolsetes suhetes, lootsivad kohalike viletsuste valimiste kogemuste najal nimelt edaspidi kangeste e-valimiste pääle ning lootsivad lüüa kaks kärbest ühe hoobiga- esteks muidugi heaste loetud lehe arvel e-asjandusele kõva reklaami teha, nõnda kahepoolselt, et ühed siis nõndaütelda valimistel, millise tulemused erinevalt paberhääletusest üksipäinis häälte lugejatest sõltuvad, lugemata hulga virtuaalset toetust koguksivad, no ja teised siis selle tehnilise poole päris muljetavaldava käibe enese tasku saaks. Et nüüd üsna valikuta poliitmolkustele (ühes paadis on nad kõik!) selles „innovaatilises” lehekeses kõiksugu sigaduste ilma kriitikata propageerimiseks võimalus avatud, see on nende nõndaütelda ajakirjanike leivaraha.
Ainus huvitav nüanss asjade juures- vaat seesama tsirkus (verbaalsel kujul) on käimas igal pool, kus nõndaütelda finantsjuutluse totaalvõim- täpselt ühesugused stsenaariumid, täpselt ühesugused argumendid- kiirem, turvalisem, lihtsam, odavam etc.etc.etc.
Kui dirigenti ei ole, siis tuleb ka kõige parema orkestri kõige populaarsem lugu säärane, et kõrvadele valu teeks. See kena muusika aga tundub nõnda harmooniline, et vast tuleks dirigente premeerida, mh?
http://www.tarbija24.ee/?id=213602
Suurepärane illustratsioon sellele, et oma nime all tööandjat kritiseerida on ohtlik.
Kaarel Tarand raiub puid leedode, selide ja Orjapidajate Keskliidu ahjudesse.
http://www.epl.ee/artikkel/486523
Sedaviisi siis. Hea muidugist kirja niku ehk siis kivi sild niku sulest teada saada, et olen esteks kõnts, siis veel mölakas, ja samuti seda et muga ühes ruumis olemine kivi sild nikule vastik. Kuidas kodanik sild nikule, seda veel ei tea, sest kodanik sild nikul ehk siis kaubal, ei ole õnnestund veel enese äraregistreerit märke uue ilmakorra hääletorusse juurutada.
No see muu sõnavada jääb üsna tähelepanuta, sest jah, pappi teenin ma muul viisil ja selleks et kivi sild nikkude arvamiste järele kõnts mitte olla, ma ennast kiibistama ei hakka küll mitte! No ja see ülejäänud on sihuke, millisest ülearust välja sõeludes sõel tühjaks jääb.
No ega siis midagi, tuleb enese ärasöödud sõnad uuesti välja oksendada ja siis ütelda sellele kõikide hääle sõberile ehk siis kirja niku herrale et part on igasuguste niisuguste kohtamisel edaspidi äärmiselt omaette olekuga ning erandeid ei tule üleüldse enam ette! Kõige parema meelega vaataksin ma igasugu sihukesi ja pisut teistsugusi muidugist üle sihtimise seadeldiste, aga kuna ma sihuke vana ja rahumeelne, siis parem ei vaata sihukesi üleüldse!
Et kui herra kivi sild nikule see kõntsa mölisemine siin silma juhtub, siis nõnda nagu kõnts ütelnud, nõnda ka sünnib!
Postita kommentaar