IRL ja Reformierakond on välja tulnud mõttega korraldada valimised ühel ja samal päeval. Põhjenduseks on toodud kulude kokkuhoidu, poliitilise mudamaadluse vähenemist jms.
Üks argument - kui lootust ikka saab argumendiks lugeda - on ka see, et kui praegu käib pidev valimisvõitlus, siis valimiste viimisega ühele päevale saame ehk ka perioodi, kus poliitikud saavad sisulist tööd teha ilma, et peaksid kogu aeg omavahel võistlema.
Täna siin lehel üles pandud küsitlus on samal teemal. Oma valikut põhjendada seal kahjuks ei saa, aga seda saab teha selle nupukese kommentaarides.
Mida arvate ja miks te nii arvate?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
10 kommentaari:
Mina igatahes olen selle ettepanekuga päri. Lisaks kokkuhoiule ja mudamaadluse vähenemisele peaksid ära jääma ka peibutuspardid ja muutuks selgemaks, kes ja kuhu siis õigupoolest kandideerib. Plusspoolele võiks märkida ka asjaolu, et poliitikute(K-... kõige enam) näopilte ja muud poliitreklaami näeks linnapildis oluliselt vähem. Seda, et siis jääks neil rohkem aega sisulise tööga tegelemiseks, pole mõtet isegi nimetada.
Tüüpilise paranoikuna suhtun ma sellisesse ettepanekusse kui küünilisse ettepanekusse kõige otsesema tahapaneku kohta!
ID-kaart on virbel, mis rakendati poliitiliselt üksipäinis "demokraatia" vankrit vedama. Seda ID asjandust propageeritakse väsimatult ja isegi praeguses näljases olukorras väga suurte rahade eest!
Valimistulemusi paberi peal võltsida ei saa. e-hääletamise puhul aga kehtib Jossif Vissarionovitši valimiste kohta käiv kuulus lause sajaprotsendiliselt! Igasugused makstud itivennikesed teevad enese leivatööks ükskõik mida, mille eest ainult makstakse, ning kuna neid kvalifitseeritud itivennikesi napib üsna tõsiselt, siis enamus neist töötab kõige enam tasustatavas sektoris, mis on...teadagi mis sektor!
Valimiste ühele päevale viimine võimaldab lisaks veel segada igasuguste valimiste e-hääled ja teha neist ükskõik millise tulemuse, millega on väga rahul need, kes tulemused loevad ning ning tulemusi kontrollivad! Rahulolu põhjus on väga proosaline- kõiki seotuid rahuldab STATUS QUO!
Ilma e-valimisteta oleksin ma valimiste ühele päevale viimisega absoluutselt päri, see oleks väga suur kokkuhoid! Paraku aga venitatakse selle e-asjanduse propagandaga kasvõi pärakud paigast, et see kiiresti-kiiresti saaks. Nõnda on näiteks digiretseptid kiiresti-kiiresti "saanud", digitaalsed trahvirahad kiiresti-kiiresti "saanud", Päevaleht kiiresti-kiiresti "saanud" ja üleüldse tahetakse kõike kiiresti-kiiresti, kuhugi jõudmiseks.
Esteks võiks selle küsimuse esitada- kuhu ka nõnda kiirustatakse?
Valimistulemusi paberi peal võltsida ei saa.
---
Paberil saab kõike võltsida. Sõltub kõik sellest kelle käes on pliiats. Või siis valimiste puhul - avades urni on tähtis kelle käes on tikud millega ebasobivad sedelid süüdata. Järelkontroll annab 100% sama tulemuse.
See, kes ja kuhu kandideerib, ei muutuks selgemaks, sest praegu võib inimene põhiseaduse toel kandideerida igale poole, st ei ole piirangut, et kui ühte kohta kandideerid, siis teise kohta enam ei või.
Tegelikult huvitab mind tehniline pool - mismoodi seda kavatsetakse korraldada? Teatavasti on valijasskond ju erinev (kohalike omavalitsuste valimistel osalevad ka mittekodanikud). Kui see erinevus ära kaotada ja valimisõigus jätta ainult riigi kodanikele - mis oleks ju tark tegu - siis oleks asi ehk suuremate segadusteta tehtav.
Ei ole valimissedelite võltsimine sugugi võimalik! Võimalik see muidugi on, paraku on sellega vahelejäämine peaaegu et kindel! Ühe valimisjaoskonna häältest valituks osutumiseks ei piisa. Ühes valimisjaoskonnas loeb hääli hea hulk inimesi- osta nad ära! Ega ikka kõiki ei osta küll! Ja ammugi mitte kahe, ega kolme valimisjaokonna inimesi!
Selle e-juraga aga tee mis tahad- ükskõik millist tõprust, ja kes tõprust teeb, SEE ju ka kontrollib, et tõprus ei tehtaks, kirjade järele muidugi!
e-hääletust võib haavata ka otsene suunatud küberkuritegevus. Hiljuti oli jälle mingi lühiinfo võimalikust uuest suunatud rünnakust - kui kindel on tegelike tulemuste kaitse niisuguse ründe puhul, samuti missugune on tulemuste täieliku nullimise võimalus? Võib-olla kehtiks nii tähtsa riikliku toimingu puhul ka reegel: parem mitte võrk kui nakatatud võrk.
e-valimised ei hakka niipea kaasama kogu elanikkonda: on tohutu hulk vanemaid inimesi, kes ei kavatsegi soetada arvutit või kaardilugejat, isegi mitte kaarti (paljud elavad vanas arusaamas, et pass on kõige kindlam dokument); kui arvuti on kasutamiseks näiteks valimisjaoskonnas, siis nad ei oska seda kasutada ja kui kaasata juhendaja, siis ei tarvitse valimistoiming jääda salastatuks või valija enda tehtuks. Praegu on just vanematel inimestel suur kohusetunne *oma kodanikukohust täita*.
Aga kodaniku-mittekodaniku probleem. Huvitav, kas riigi ja kohaliku valimise ühendamine jätaks koju mittekodanikud, kes ei saa sellest süsteemist aru: ühes kohas saan hääletada (!), teises ei saa. Ja kas see võiks tekitada konfliktsituatsioone ja võimendada neid protestimeeleavaldusteks?
Harvemini toimuvad valimised peaks küll tegelikult ajast lugu pidavaid inimesi välja tooma, just tavalise protseduuri puhul. Ja kindlasti vähendaks see pidevat vilepuhumist ja raha ülearust tuuldelennutamist.
Muidugi - karta on, et ennast vähem kurssi viinutel tekib raskusi nimekirjade eristamisel ja vaatamisel, et kumbki number ikka õigesse kohta kirja läheks.
VVK kodulehelt, e-vaimiste "hea tava"
"7. E-hääletamise tulemuste õigsuse ja avalikkuse usalduse tagamiseks osalevad erakondade vaatlejad võimaluse korral e-hääletamise süsteemi töö jälgimisel, fikseerivad ausalt ja erapooletult vaatlustulemused ning teavitavad neist Vabariigi
Valimiskomisjoni ja avalikkust."
Mida öeldud? Ise teeme, ise kontrollime! Teavitame avalikkust?
Lubage irvitada! Kui avalikkust "teavitakse" siiani vana kagebiitide jooksupoisi Kadastiku lehtede ja ühte paati "võetud" HH lehtede kaudu kõigest, mida vajalikuks peetakse, siis lubage veel kord irvitada!
Võib-olla tuleks pisut arusaadavamaks kirjutada seda "ise teeme- ise kontrollime"?
Milline on kõige "tasuvam" riigiametkond? Loomulikult see, kes seadust teeb ja seadust täidab- justiitsministeerium, kogu selle tsiviiljuriidikaga! Kes kontrollib selle tegevust? Riigikontroll loomulikult! Kes on Riigikontrolör? Mihkel Oviir! Kes on Mihkel Oviir? Elupõline punane jurist, uue "vabariigi" aegas aga selle algusest...justiitsministeeriumi kantsler! "Ise teeme, ise kontrollime"!
Kui aga e-valimiste pääle läinud see jutt, siis e-hääletamise puhul on isik ja isiku antud hääl omavahel seostatavad! See tähendab seda, et sinu poliitilised eelistused on sisuliselt avalik teave, millest "ausad ja erapooletud parteilised vaatlejad" avalikkust loomulikult ei teavita!
Seetõttu see pisiasi, kas mõni oskab või ei oska arvutit kasutada, on üsna ebaoluline, see loodetav "vähemus" võib ju ka klassikaliselt paberi pääl enese "lootuse" anda mõnele "parteile", millistel aga kõigil täiesti ükspuha, kellele mingi hääl "läheb", sest "õigesse kohta" läheb see hääl niikuinii- erakondadele, ehk siis parteidele, kelle erimeelsusi täidavad kahe ühele nõule saadud lehemagnaadi ja rahva taskust kinnimakstud audiovisuaalse bullshita vabrikud. kes aga selles osas, mis võimu puudutab, absoluutsel üksmeelel!
Vastastikku üksteist ülelööv kiviloopimine käib muidugi võimu nimel, ühele päevale viidud valimistega saaks selle programmeeritud sagedust vähendada. Nagu sealtpoolt lausutudki - avalikkuse ees öeldakse kangeid sõnu, siseruumides ollakse head kolleegid.
See pisiasi, kas mõni oskab või ei oska arvutit kasutada loeb nii palju, et need, kes ei oska, loevad endid oma põhiõigusest poliitilist tahet väljendada ilmajäetuks olevat. See häälestab vastu. Ja mitte valitsejate vastu ainult, aga ka riigi vastu, tegemata vahet, kes konkreetse sammu taga, seega üksikult üldisele. Nagu ka riigikogu rahakrabamine, milles suuremaid aktiviste ja algatajaid, üldistub kogu institutsioonile ja ausa(ma)te aususki saab kannatada (mitmes mõttes).
e-valimiste küsimus ei tohiks siiski määrata valimiskorralduse otsust, kui seda ei tehta üldiseks ja kohustuslikuks.
Arujärvelt oli täna epl-s suurepärane lugu, kas kajate vastu?
EPL-is avaldatu jääb minust lugemata alates 1.jaanuarist selsinatsel aastal. Paberleht rändab postkastist tulnud kujul ahjuhakatuseks. Seetõttu on mul kahju, et suurepäraseid lugusid avaldatakse lehes, mida ma ei loe enne kui "tuvastamata kasutajad" muutuvad tagasi netideks, annedeks, nahaparkaliteks, teineeestlasteks, mullideks-mollideks, myydeks, limburgeriteks, piiteriteks jne. ja kõige lõpuks ka numbrilisteks partideks.
Postita kommentaar