Kas Vox populi on end ammendanud?

Kirjutas: raadiokõrv

Eesti Rahvusringhäälingule kuuluvate raadiokanalite arvamussaadetes on sel aastal ohtralt jagunud tähelepanu EPL-i kommentaaride kaotamise aktsioonile. Otsa tegid lahti rahvateenrid Vikerraadios, eile andsid omalt poolt lisa Kalle Muuli ja Anvar Samost saates "Olukorrast riigis". Riigiraadio ajakirjanikest arvamusdiilerite (sõnalaen ERR-i lehel olevatest kommentaaridest) sõnul on (pool)anonüümsete kommentaatorite näol tegemist idiootidega.
Järgneb saadete "Olukorrast riigis" ja "Rahvateenrid" sellesisuline stenogramm.
Olukorrast riigis Kalle Muuli ja Anvar Samost

Samost: Mõtlesime, et räägime saate lõpetuseks pisut ka meediast, kuigi, nagu ma juba näen, praegu juba tegelikult iga teema, iga teema raames on meediast päris palju juttu olnud, et võib-olla polegi meil jäänud midagi käsitleda, aga… aga selle, sellel aastavahetusel toimus siin ka Eesti meediamaastikul, eelkõige siis veebimeedias toimus mitmeid väiksemaid ja suuremaid muutusi üks selliseid tähelepanuväärsemaid oli Eesti Päevalehe veebiväljaandes sisseviidud uus kommenteerimise kord, nimelt siis alates 1. jaanuarist saab Eesti Päevalehe veebiväljaandes kommentaare lisada ainult inimene, kes on ennast ä tuvastanud ID-kaarti kasutades ehk siis kõik kommentaarid, mis seal lehe poolt kaasatakse, nad ilmuvad inimese päris õige ja garanteeritult õige nime all. Et, ma nüüd ei oska öelda, kas seda nimetada mingiks uueks suunaks, kuna umbes analoogset asja Päevaleht katsetas ka vist üks 3 aastat tagasi või midagi umbes sellist, et mm, teisest küljest nagu diskussioone on selle asja ümber nüüd olnud palju.

Muuli: No jah, et , et see on nüüd kindlasti midagi muud kui see, mida seni on tehtud Eesti veebiajakirjanduses. Et, kas see on nüüd hea, halb, kas see on õnnestumine või ebaõnnestumine, ma möönan, et, et sellele võib läheneda sellest seisukohast, et millised olid eesmärgid. Kui eesmärgid ehk oma veeb sellisel kujul ära kaotada, või või netiväljaanne, kui eesmärk oli, öö, inimesed ära koondada või palka kokku hoida, et siis see ilmselt on eesmärk saavutatud või sellele tublisti lähenetud. Aga teine asi on, et kas alati iga eesmärk on mõistlik, et kui üks jalgpall, jalgpalle tootev vabrik hakkab neljakandilisi jalgpalle tootma, et kas, ma ei taha nüüd võrrelda, et EPL teeb, on neljakandiline jalgpall, seda lugupeetud interneti uudistetootjad, et ärge riputage praegu üles uudist, et Muuli ütles, et EPL-i veeb on nagu neljakandiline jalgpall (naerab).

Samost: Hilja, Kalle, hilja!

Muuli: Seda ma pole ütelnud.

Samost: Ütlesid!

Muuli: Ma ütlesin, et iga erisus ei pruugi olla tegelikult võib-olla otstarbekas ja ja mingite muude eesmärkidega kooskõlas ja see ei pruugi jalgpallile populaarsust juurde tuua. Et, mulle pigem meenutab see EPL-i praegune veeb kogu selle netiajakirjanduse algusaegu, kui põhieesmärgiks või seda, mis keegi küsis, et milleks seda Internetiväljaannet vaja on, siis ma mäletan, et vastus oli umbes selline, et see on selline paberlehe reklaam või see promob paberlehte, et, vaata, kui inimene võtab arvuti lahti ja näeb seal, et see või teine ajaleht on seal väljas ja tema sisu ka, et siis toob see kaudselt juurde paberlehele populaarsust ja lugejaid ja seetõttu on jälle võimalik suuremat reklaamitulu paberlehel saada, et siis umbes sinna aega ta hakkab tagasi suunduma vist Eesti Päevalehe kaudu, Eesti Päevalehe veebi näite varal. Ma ei usu, et praegustes oludes jälle sedalaadi veeb väga palju populaarsust paberlehele juurde toob või midagi seal kasulikumas suunas muudab. Ma arvan, et tegelikult nüüd elu läheb nii, et mõne aja pärast tehakse see asi jälle ümber ja on meil jälle põhjust rääkida, et näete, mis Eesti Päevaleht tegi oma veebiga.

Samost: Ma peaks nüüd pisut siin Eesti Päevalehte kaitsma. Mitte ainult sellepärast, et ma kuidagi vormiliselt olen kohustatud sulle oponeerima, vaid et ma ise ka arvan asjadest teistmoodi, et iseenesest on minu meelest väga kiiduväärne, et et üks suur päevaleht siis nagu lõpuks ometi on asunud adresseerima seda probleemi, mis täiesti selgelt on olemas, et suvalise ajalehe poolt, e, Internetis avaldatud kirjutise juurde võib tulla mingisugune suvaline jorss ja seda kirjutist,öö, selles kirjutises esinevaid inimesi, öö, institutsioone, mida iganes, lihtsalt räigelt ja labaselt sõimama hakata. Et, ma usun, et see ID-kaardi teel identifitseerimine on suhteliselt selgeks garantiiks, et sellist asja nagu ei tehta.

Muuli: Veel selgem garantii oleks lihtsalt mitte lubada kommenteerimist.

Samost: Jaa, absoluutselt, ma olen ka sellega nagu täiesti nõus, aga aga ma tahan nüüd öelda, et siin on väga palju sellist juttu teemal, et näed, nüüd ei saagi seal enam kommenteerida igaüks kes tahab, ja vaata, kui palju väärtust on see kaotanud ja kuskilt ma kuulsin, keegi ütles: „Oi, millist siseinfot sai varem Eesti Päevalehe kommentaaridest, et siis ma pean küll (naerab) kurvastusega nentima, ma olen sellest siseinfost kogu aeg ilma olnud, kuna mina neid kommentaare ei ole lugeda suutnud, sellepärast, et noh, sellepärast, et tõesti 99,9% on seal selline ad hominem sõim lihtsalt. Ja ei ole ka nagu tegelikult seda veebiajakirjanduse kommentaaride sisu mingil määral parandanud see, et pärast seda Vjatšeslav Leedo kohtuotsust on suuremad veebiväljaanded endale, noh, kas tööle võtnud või mingil muul kaasanud neid moderaatoreid, kes neid otseseid roppusi või otsest isikukohast sõimu ära kustutavad. Isegi kui sellesama Vjatšeslav Leedoga seotud lugusid sellessamas Delfis vaadata, siis mina isiklikult olen küll leidnud kommentaare, mis on täpselt sama solvavad kui need, mille eest kohus Delfile, vabandust, Leedole kompensatsiooni välja maksis. Et mis ma tahan öelda, on see, et samm on tehtud kindlasti õiges suunas, et loodetavasti on ka nagu Ekspress Grupil, kuhu otsapidi Päevaleht kuulub, on sellist laiemat soovi seda arengusuunda jätkata ja on ka püsivust nagu selle arengusuuna elluviimisel, sest ega Delfi ja Eesti Päevaleht ei kuulu ju täielikult erinevatele omanikele. Et natuke on naljakas, kus ühe kontserni sees ühel pool öeldakse üht ja teisel pool teist.

Muuli: Jaa, ma pidasin oma eelneva monoloogiga silmas rohkem uudiste ärakaotamist, mitte mitte kommenteer-kommentaariumi, e, ID-põhiseks tegemist, et EPL on oluliselt vähendanud oma sellel koduleheküljel uudiste kaalu, mahtu ja vist ka ülespanemise kiirust, ma nüüd väga täpselt ei ole seda jälginud, aga põhimõtteliselt võiks need kommentaarid ka kõikides veebidest täiesti rahulikult kinni keerata, et mingisugust traagikat ja maailma lõppu sellest ei sünni mitte kellelegi, et et see ei ole asi, millega peaks me hiilgama, et laseme lihtsalt mingil peldikuseinal idiootidel normaalseid inimesi sõimata, et see ei ole see koht.

Rahvateenrid Rannamäe, Valner ja Kaio
Rannamäe: Kuulge, te mõlemad nimetasite poriloopimist. Mulle seoses sellega tuli meelde, et... et uuel aastal on... on ka meie onlain meedia natukene muutunud, eriti on muutunud Eesti Päevaleht, kes on esiteks oma kujundust muutnud, aga veel... veel olulisem sellest on see, et seal anonüümne kommenteerimine on ära lõpetatud, mis on üks igavesti sümpaatne, üks igavesti sümpaatne asi, et... et selles mõttes üks poriloopimise kanal on...on jälle kinni pandud ja-ja selle... selle üle on küll ainult siiralt hea meel.

Valner: See on... see on tõesti juba... üks esimese, aasta esimese kahe päeva kindlasti kõige tähelepanuväärsemaid sündmusi eesti elus. Eks see... eks see protsess ju algas juba eelmisel aastal kõik selle Delfi-Leedo protsessi ümber eks ole. Tasapisi on kanalid ju võtnud tööle inimesi, kes kommentaariume vähemasti mõnevõrra kustutavad, kõige ropumaid ja kõige solvavamaid väljendeid välja võtavad, aga see on nüüd ikkagi selge samm edasi ja mu meelest selles õiges suunas, kuhu peabki minema, sest... sest üldiselt hästi palju on anonüümse kommentaariumi puhul räägitud sellest ohust, et ta... et ta solvab inimesi, eks ole, et inimeste kohta öeldakse seal roppusi ja et inimesi isiklikult solvatakse. See on... see on hästi oluline ja see on väga tõsine probleem. Aga vähemalt sama tõsine ja ilmselt veel tõsisem probleem on ikkagi see, et seda anonüümset kommentaariumit on võimalik manipuleerida. Et see... ja see on isegi demokraatiale päris tõsine oht, et... et seal on võimalik vale nime all kirjutada, nii öelda esineda kümne erineva isikuga, esineda, tähendab manipuleerida niiöelda seda, et kuhu suunas nagu arvamus kaldub. Ja ma... noh üldiselt on nagu räägitud, et anonüümse kommentaariumi probleem on selles, et vot mingid inimesed elavad seal välja oma noh mingisuguseid komplekse ja... ja ängi, mis on probleem. Aga mina kardan, et veel suurem probleem on see, et-et et mingid inimesed ja mingid jõud manipuleerivad selle-selle kommentaariumiga, noh, esitades teatud noh seisukohti, mis noh, mille pu... mille taga selgelt on mingid kampaaniad, mingi propaganda ja see on võib olla täiesti noh ohtlik isegi sellises kontekstis, et kui viimasel ka Eesti Päevalehe vahel oli see riigikaitse infosõdadest, siis seal just Raul Rebane tõi välja sellise mõtte ka, et... et me ei ole analüüsinud, aga see võib olla väga ohtlik, mis seal anonüümsetes kommentaariumites toimub ka täiesti infosõdade seisukohalt. (41:16)
Rannamäe: Eks ta ole, sest et viimased kui me kasvõi meenutame ainult koolitulistamisi ja ja-ja siin muid massimõrvu, mis Euroopas või Ameerikas on toime pandud, siis enne on ikka mingisugune märk maha jäetud veebiavarustesse ja-ja alles siis mindud niiöelda tegu tegema. Teisalt muidugi võib seda võtta vastupidi, et-et kui sul see eneserahuldamise võimalus ära võetakse, noh, mis on ju iseenesest süütu, sest et sõna-sõna võib ju küll tappa, aga-aga sõna on ikkagi ainult sõna, ja-ja kui-kui need... need tüübid lähevad kuskile midagi muud tegema, siis... siis on see muidugi kahetsusväärne.
Valner: No aga tegelikult keegi ei võta ju ära seda kommenteerimisvõimalust. Sa lihtsalt pead seda tegema oma nime all.
Rannamäe: No aga sa ei tee seda oma nime all, kui tahad neid roppusi kirjutada. Jah.
Kaio (42.05): Ei pea ju ka tegema oma nime all, et-et tähtis on, et su nimi on teada administraatoritele foorumites, et... et mul on tunne ka, et-et... et need kommentaariumiruumid on oma... oma elu ajas ära elanud, et-et ma näen seda, mismoodi inimesed elavad väga aktiivset elu foorumites ja-ja twitteris ja facebookis ja neid-neid kohti kus ennast välja elada on küll ja küll, et-et minu meelest jälle et see kommentaarium nagu marginaliseerub, et see... et see on mingisuguste, noh, mingisuguste raevukate, mingi raevuka seltskonna omavaheline asi. Kui ma vaatan ka näiteks delfis, kes on väga agaralt kaitsnud just neid anonüümseid kommentaare, vaatan seda kommentaaride hulka, ma ei viitsi neid kunagi lugeda, aga ma aegajalt vaatan kommentaaride nagu numbrite teemade taga, mis justkui annaks märku sellest, et-et missugune teema inimesi üles kütab, siis ma näen, et-et need-need kommenteerijate numbrid vähenevad täiesti silmnähtavalt, et-et kui... kui mõnda aega tagasi oli täiesti tavaline, et ühe kuuma teema peale oli 400 kommentaari, siis nüüd juba ütleme sadat täis saada ikka on juba üsna-üsnagi ebatavaline. On-on mulje mis mulle on jäänud.
Valner: Aga samas ma ei taha just et öelda, et see oleks kuidagi halb, et-et on kommentaariumid ja on väga hea, et ka Päevalehe puhul see kommentaarium kui printsiip ju jätkub. Et inimestel on võimalik eksole esiteks kiiresti reageerida kui-kui tõepoolest näiteks artiklis on midagi valesti või-või mingi seisukoht ei meeldi ja teiseks annab eksole see kommentaarium võimaluse nagu laiendada palju mahukamaks seda käsitlust, mida-mida artikkel ise ei tee, et-et selles mõttes seal on ju väga palju häid külgi, mida... mida ei tohi ära võtta sellest, selle võimaluse tagant ja mida-mida oleks nagu imelik ära lõigata, et-et lihtsalt paneme kinni ja kommentaare ei luba, aga ikkagi, näiteks kui ma ise kirjutan mingi artikli ajalehes, siis mina ju autorina nagu võtan selle julguse öelda oma nime all mingeid asju ja miks peaks keegi teine inimene sinnasamasse kõrvale nagu justkui sama tähtsasse kohta samal-samadel alustel anonüümselt saama pritsida mingit sappi, ütleme selle teema kohta, nende käsitlevate asjade kohta ja ka ütleme minu kui autori kohta, sest see käib ka alati sinna juurde.
Rannamäe: jah, aga me teame ju küll ajakirjanikke ja-ja eriti vabakutselisi inimesi, kes-kes on isegi seadnud oma artiklite ilmumise tingimuseks selle, et-et neid ei saa kommenteerida, sest et alati lipsab läbi mingisugune, olgu see administraator kui-kui hoolas kui tahes, või olgu neid kui palju tahes, alati lipsab läbi ja-ja niisugusi noh rumalusi, mis ei ole nagu asjakohased. Ropust ja rõvedast sõimust ma ei hakka üldse siin rääkimagi.
Valner: Nojah, aga ega iseenesest muidugi ka see, et-et kui inimesed kirjutavad neid kommentaare oma nime all, ega see ei välista seda, et keegi ropendab ja keegi sõimab. Aga no siis on see oma nime all tehtud ja siis on see ka vastavalt vähemalt see avalik vastutus kohe näha et ja teiseks kui on näha, et üks ja sama inimene kirjutab ühe kommentaari ja siis ülejärgmise ja siis sealt edasi veel kolmanda eksole, siis noh, lõpuks tekib ju ka lugejal küsimus, et mis sel inimesel nagu viga on, et mida ta kogu aeg siin kirjutab. Aga kui need on anonüümsed, siis tundub, nagu et erinevad inimesed kirjutaksid.